Haridustehnoloogiliste ainete lõppseminar
Viimaseks ülesandeks on teha postitus, kus võtame neli haridustehnoloogia ainet kokku. Kokkuvõtte tegin Marelle, Irina ja Egega.
Sisuline kokkuvõte
IKT-põhiste õppemängude aine raames oli meil võimalus Tallinna Ülikoolis kasutada interaktiivset lauda ning -tahvlit. Kus saime ise luua mitmeid erinevaid mänge. Laua kasutamine oli eriti huvitav, kuna sellist asja ei olnud me varem näinud ega sellega tegelenud. Huvitav oli ka QR-koodi kasutamise ja loomise kogemus. Varem ei olnud me ka sellega keegi kokku puutunud ega teanud, mida kõike selle taha peita saab.
Veebipõhised õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud aines oli huvitavaks e-kursused ning sotsiaalmeedia kaardistused. E-kursused – leidsime palju erinevaid e-kursuseid mida ise läbida ning nüüd oskame neid ise ka premini otsida. Sotsiaalmeedia kaardistus – hea piltlik lahendus, millegi kokkuvõtteks ning analüüsiks.
Multimeediumi ja animatsioonide loomine ning kasutamine lasteaia protsessis – selles aines oli kõige põnevamaks asjaks kindlasti animatsioonide loomine, mis oli kõigi jaoks uudne ning huvitav kogemus (ka need, kes olid varasemalt animatsiooni juba loonud, said nüüd mõne teise animatsiooni loomist katsetada).
Haridustehnoloogi praktika aines – Konkreetselt minu jaoks oli väga hea kogemus õpetaja tegevuse vaatlemine ning praktika üldse. Kuna minu juhendajaks oli õpetaja, kes oli samas ka lasteaia IT tugisik, olid tema teadmised selles valdkonnas väga suured ning minu ideede ning huvitavate mõtete pagas suurenes väga. Ülejäänud rühmakaaslaste kõige huvitavamaks kogemuseks oli lastega video loomine.
Veebipõhised õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud aines oli osadel meie rühma liikmetel negatiivne kogemus teiste õpetajate küsitlemisel lasteaias, kuna õpetajad ei olnud aktiivsed vastajad.
Haridustehnoloogi praktika aines oli negatiivseks kogemuseks see, et õpetajad on igasuguste IKT’ga seonduvaga väga negatiivselt meelestatud ning passiivsed. Samuti oli probleemiks ka vahendite puudus lasteaias.
IKT-põhiste õppemängude ning multimeediumi ja animatsioonide loomise aines meil negatiivseid kogemusi ei esinenud.
Pixilatsioon – Kuna see oli huvitav ja uudne kogemus kõigi meie jaoks
Lastega tehtud video – Valisime seetõttu, kuna peale Estri, kes video ise lastega tegi, ei teadnud keegi mis asi on diaprojektor (ei osanud seda isegi kirjutada :D)
Õppekorralduslik tagasiside
IKT-põhiste õppemängudes oli kontakttunde palju rohkem, mis oli ka väga kasulik ning vajalik. Kohapeal sai palju üheskoos tegutseda, mõelda ning katsetada ning seevastu ei pidanud nii palju kodus üksi pusima.
Õpikeskkonnas – oli e-õpet rohkem, ning kohalkäimist vähem. Selles aines oli individuaalne lähenemine üsna hea ja asjakohalik, kuna need ülesanded ei olnud niivõrd rasked, et nende mitte iseseisvalt hakkama saada.
Plussiks oli see, et nõrgemad said õppida läbi rühmatööde. Tugevamad, kes asja juba paremini oskasid, aitasid ka kaaslasi vajadusel hädast välja. Aine oli huvitav ja kasulik, kuna sai väga palju erinevaid kogemusi programme kasutades (helitöötlus, pilditöötlus, videotöötlus jne). Intensiivkursus 1 nädala jooksul oli hea, kuna õpilasena oli hea süveneda ainult ühte ainesse ning teemasse korraga ning mõte ei läinud sassi.
Järjestikune pikk praktika on päevaõppijate arvates parem, kuna õppeperioodil on lisaks veel palju teisigi ained, millega samaaegselt tegeleda tuleb. Kaugõppijatel oli hea oma töökohas praktikat läbi viia.
Miinuseks on see, et blogid olid eraldi ning viitamise leidmine töödele läks väga segaseks. Plussiks on see, et meile endile jääb nüüd läbi tehtud tegevustega ning nende pikkade kirjeldustega blogi, kus on kõik asjad koos ning kust kohast me iga tehtud tegevusi ning asju saame otsida. Blogi on tulevikuks meile heaks materjaliks!
Mida teha tulevikus teisiti? Kõik mõtted ja soovitused on teretulnud!
Kõikidest ainetest võiks teha ühe blogi ning uutest ülesannetest võiks teated tulla ka näiteks gmaili, sest ülesandeid ei osanud kunagi oodata, millal nad välja tulevad. Seega läks tihtipeale ülesande tegemisega väga kiireks.
Sisuline kokkuvõte
IKT-põhiste õppemängude aine raames oli meil võimalus Tallinna Ülikoolis kasutada interaktiivset lauda ning -tahvlit. Kus saime ise luua mitmeid erinevaid mänge. Laua kasutamine oli eriti huvitav, kuna sellist asja ei olnud me varem näinud ega sellega tegelenud. Huvitav oli ka QR-koodi kasutamise ja loomise kogemus. Varem ei olnud me ka sellega keegi kokku puutunud ega teanud, mida kõike selle taha peita saab.
Veebipõhised õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud aines oli huvitavaks e-kursused ning sotsiaalmeedia kaardistused. E-kursused – leidsime palju erinevaid e-kursuseid mida ise läbida ning nüüd oskame neid ise ka premini otsida. Sotsiaalmeedia kaardistus – hea piltlik lahendus, millegi kokkuvõtteks ning analüüsiks.
Multimeediumi ja animatsioonide loomine ning kasutamine lasteaia protsessis – selles aines oli kõige põnevamaks asjaks kindlasti animatsioonide loomine, mis oli kõigi jaoks uudne ning huvitav kogemus (ka need, kes olid varasemalt animatsiooni juba loonud, said nüüd mõne teise animatsiooni loomist katsetada).
Haridustehnoloogi praktika aines – Konkreetselt minu jaoks oli väga hea kogemus õpetaja tegevuse vaatlemine ning praktika üldse. Kuna minu juhendajaks oli õpetaja, kes oli samas ka lasteaia IT tugisik, olid tema teadmised selles valdkonnas väga suured ning minu ideede ning huvitavate mõtete pagas suurenes väga. Ülejäänud rühmakaaslaste kõige huvitavamaks kogemuseks oli lastega video loomine.
Veebipõhised õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud aines oli osadel meie rühma liikmetel negatiivne kogemus teiste õpetajate küsitlemisel lasteaias, kuna õpetajad ei olnud aktiivsed vastajad.
Haridustehnoloogi praktika aines oli negatiivseks kogemuseks see, et õpetajad on igasuguste IKT’ga seonduvaga väga negatiivselt meelestatud ning passiivsed. Samuti oli probleemiks ka vahendite puudus lasteaias.
IKT-põhiste õppemängude ning multimeediumi ja animatsioonide loomise aines meil negatiivseid kogemusi ei esinenud.
Pixilatsioon – Kuna see oli huvitav ja uudne kogemus kõigi meie jaoks
Lastega tehtud video – Valisime seetõttu, kuna peale Estri, kes video ise lastega tegi, ei teadnud keegi mis asi on diaprojektor (ei osanud seda isegi kirjutada :D)
Õppekorralduslik tagasiside
IKT-põhiste õppemängudes oli kontakttunde palju rohkem, mis oli ka väga kasulik ning vajalik. Kohapeal sai palju üheskoos tegutseda, mõelda ning katsetada ning seevastu ei pidanud nii palju kodus üksi pusima.
Õpikeskkonnas – oli e-õpet rohkem, ning kohalkäimist vähem. Selles aines oli individuaalne lähenemine üsna hea ja asjakohalik, kuna need ülesanded ei olnud niivõrd rasked, et nende mitte iseseisvalt hakkama saada.
Plussiks oli see, et nõrgemad said õppida läbi rühmatööde. Tugevamad, kes asja juba paremini oskasid, aitasid ka kaaslasi vajadusel hädast välja. Aine oli huvitav ja kasulik, kuna sai väga palju erinevaid kogemusi programme kasutades (helitöötlus, pilditöötlus, videotöötlus jne). Intensiivkursus 1 nädala jooksul oli hea, kuna õpilasena oli hea süveneda ainult ühte ainesse ning teemasse korraga ning mõte ei läinud sassi.
Järjestikune pikk praktika on päevaõppijate arvates parem, kuna õppeperioodil on lisaks veel palju teisigi ained, millega samaaegselt tegeleda tuleb. Kaugõppijatel oli hea oma töökohas praktikat läbi viia.
Miinuseks on see, et blogid olid eraldi ning viitamise leidmine töödele läks väga segaseks. Plussiks on see, et meile endile jääb nüüd läbi tehtud tegevustega ning nende pikkade kirjeldustega blogi, kus on kõik asjad koos ning kust kohast me iga tehtud tegevusi ning asju saame otsida. Blogi on tulevikuks meile heaks materjaliks!
Mida teha tulevikus teisiti? Kõik mõtted ja soovitused on teretulnud!
Kõikidest ainetest võiks teha ühe blogi ning uutest ülesannetest võiks teated tulla ka näiteks gmaili, sest ülesandeid ei osanud kunagi oodata, millal nad välja tulevad. Seega läks tihtipeale ülesande tegemisega väga kiireks.
